Radioluminofoor

Radioluminofoor on materjal, mis kiirgab valgust, kui seda ergastada radioaktiivse kiirgusega. Seda nähtust nimetatakse radioluminestsentsiks ning see leiab rakendust näiteks kellade, instrumentide ja siltide öises valgustuses.

Ajalugu

Radioluminofoori leiutas 1908. aastal Sabin Arnold von Sochocky ja algselt sisaldas see raadium-226t. Raadiumvärv oli 40 aastat laialdaselt kasutatud kellades, kompassides ja lennunduses ning mujal, kus oli vajadus seadmeid pimedas lugeda.^[1] Siiski selgus hiljem, et raadiumi kasutamine kujutab endast terviseriski, kuna see kiirgab lisaks alfa- ja beetaosakestele ka läbitungivaid gammakiiri. Värvi kahjulik mõju hakkas üha selgemaks saama 1920. ja 1930. aastatel. Üks kurikuulsamaid juhtumeid puudutas niinimetatud Raadiumitüdrukuid – naisi, kes värvisid raadiumvärviga kellasihvreid ning said selle tagajärjel raskeid tervisekahjustusi, mis mitmel juhul lõppesid surmaga. 1928. aastal suri Dr von Sochocky ise kiirgusega kokkupuute tagajärjel aplastilisse aneemiasse.^[2] Tuhanded raadiumvärviga kaetud esemed on tänini säilinud ning kuigi nende ohtlikkus sõltub kokkupuute viisist ja ulatusest, võib raadiumi sisaldava värvi allaneelamine piisavas koguses olla tervisele tõsiselt kahjulik, mistõttu on selle kasutamine paljudes riikides keelatud.

Rakendused

Raadiumvärvis kasutati tsinksulfiidil põhinevat fosforit, millele lisati erinevaid aineid soovitud valgusvärvi saavutamiseks. Näiteks kasutati vaske rohelise kuma tekitamiseks, hõbedat sinakasrohelise valguse jaoks ning harvemini ka vase ja magneesiumi sulamit, mis andis kollakasoranži tooni. Sellise värvi helendav toime ei olnud siiski püsiv, sest fosfor laguneb suhteliselt kiiresti. Seetõttu kaotasid raadiumvärviga kaetud sihverplaadid oma helenduse tavaliselt mõne aasta jooksul. Seepärast ei helenda enamik sajandi alguse kelladest ja muudest seadmetest enam nähtavalt. See ei tähenda aga, et need oleksid muutunud ohutuks. Kuna neis kasutatud raadium-226 poolestusaeg on ligikaudu 1600 aastat, on sellised esemed endiselt radioaktiivsed ning neid saab tuvastada näiteks Geigeri loenduriga. Mõnel juhul on vanu sihverplaate võimalik taastada, lisades nende pinnale väga õhukese kihi uut fosforit, mis ei sisalda raadiumi. Sellisel juhul võib algne raadiumisisaldus jätkuvalt toimida energiaallikana, mis ergastab uut fosforikihti, kuid selline taastamine eeldab eriteadmisi ning peab toimuma ohutusnõudeid järgides.

20. sajandi teises pooles raadium asendati promeetium-147ga, mis on madala energiaga beetakiirguse allikas. Promeetiumipõhised luminofoorid kaotasid oma helenduse kiiresti, kuna promeetiumi poolestusaeg on ainult 2,62 aastat, mispärast ei ole see sobiv pikaajaliseks kasutuseks. Promeetiumipõhist värvi kasutati, et valgustada näiteks Apollo kuumooduli elektrilülitite otsi, Apollo juhtimis- ja teenindusmooduli luuki ja EVA käepidemeid ning Kuuauto juhtpaneele.

Viimase põlvkonna radioluminofoorid põhinevad triitiumil, radioaktiivsel vesiniku isotoobil, mille poolestusaeg on 12,32 aastat. Triitium eraldab väga madala energiaga beetakiirgust, mis ei suuda läbida isegi klaasi, muutes selle suhteliselt ohutuks. Triitiumiga täidetud klaastorud, mille sisepinnad on kaetud fosforiga, kiirgavad pidevalt valgust ning neid kasutatakse näiteks kellade numbrilaudadel, relvade sihikutel ja avariiväljapääsude siltidel.

Vaata ka

Viited

↑ Tykva, Richard; Sabol, Jozef (13. aprill 1995). Low-Level Environmental Radioactivity: Sources and Evaluation (inglise). CRC Press. ISBN 978-1-56676-189-5.
↑ "RADIUM PAINT TAKES ITS INVENTOR'S LIFE; Dr. Sabin A. von Sochocky Ill a Long Time, Poisoned by Watch Dial Luminant. 13 BLOOD TRANSFUSIONS Death Due to Aplastic Anemia-- Women Workers Who Were Stricken Sued Company". The New York Times (Ameerika inglise). 15. november 1928. ISSN 0362-4331. Vaadatud 30. märtsil 2025.

Välislingid

https://en.wikipedia.org/wiki/Radium_Girls, Wikipedia 19.märts 2025, vaadatud 30.märts 2025
https://en.wikipedia.org/wiki/Radium_dial, Wikipedia 20.jaanuar 2025, vaadatud 30.märts 2025
"Apollo Experience Report – Protection Against Radiation" (PDF). NASA. Arhiivitud originaalist (PDF) 14.novembril 2014. Vaadatud 30.märts

[1] Tykva, Richard; Sabol, Jozef (13. aprill 1995). Low-Level Environmental Radioactivity: Sources and Evaluation (inglise). CRC Press. ISBN 978-1-56676-189-5.

[2] "RADIUM PAINT TAKES ITS INVENTOR'S LIFE; Dr. Sabin A. von Sochocky Ill a Long Time, Poisoned by Watch Dial Luminant. 13 BLOOD TRANSFUSIONS Death Due to Aplastic Anemia-- Women Workers Who Were Stricken Sued Company". The New York Times (Ameerika inglise). 15. november 1928. ISSN 0362-4331. Vaadatud 30. märtsil 2025.

[1]